Nii keeruline on välja mõelda postitustele pealkirjasid. Peaks nagu midagi maru sisukat olema, samas lihtsalt “Sügisel” ei kõla ka just kõige poeetilisemalt.

Vaatan neid möödunud sügisel tehtud pilte sõbrannast (sest sõbrannadele võibki pilte anda mitu-mitu kuud hiljem 😀 ) jaaaa võiks täitsa öelda, et tegu on hoopis kevadpiltidega. Ainsana reedab teda tema beebikõht, sest beebi, kes oli nendel piltidel kõhus, ilutseb eelmises postituses modellina (link).

Mu töötlusstiil välipiltidel hakkab jälle “lappama minema”. Ehket see on minu viis öelda, et kes lähiajal õuesessioonidele tuleb, siis te ei saa kindlad olla, mis tagasi saate. Olen jälle katsetamas uusi stiile ja toone, mida tahan piltidele anda ning eileõhtune katsetus ongi siis selline nagu all pool galeriis näha.

Üleüldse tunnen, et mõte tagasi Tallinna kolimisest, annab mulle justkui uue hingamise. Ma muide ei kavatse pealinnas jätkata täiskohaga fotograafina, sest tunnen, et mul on vaja vaheldust. Mingist hetkest muutus see minu jaoks natukene ehk liinitööks ning ma ei osanud nautida enam seda, mida hobi korras nii väga armastasin. Muidugi elu oli ka parajalt tormiline kui siia kompotti lisada veel ülikool päevaõppes (ja muu elu).

Väga võimalik, et tahan Tallinnas minna katsetama uutesse huvitavatesse kohtadesse pildistama. Mistõttu teen ka meeeesimagusad hinnad juulikuusse kes mulle mõne ägeda koha välja pakub 😉