Stuudiovalgustus

Päris tükk aega tagasi pandi mulle pähe idee näidata mis moodi ma enda stuudios pilte teen. Ehket kas kasutan naturaalset valgust või stuudilampe/välke? Ja nii see postituse idee mu peas muudkui passis ja passis.

PS! See postitus ei ole mõeldud otseselt kellelegi õpetuseks, vaid jagan lihtsalt enda kogemusi (lisaks noh, 4 inimest tundsid huvi selle teema vastu :D).

Olen järele proovinud päris mitmeid variante ja kui päris aus olla, siis ühe kindla juurde ei ole ma siiani suutnud püsima jääda (samas kes teab, hiljuti hakkasin 3. varianti kasutama ja see meeldib mulle kõige rohkem). Pigem oleneb palju sellest, mis kellaajal ma pildistan, kuidas on ilmaolud väljas ning KEDA ma pildistan.

Seega eeldame, et tegemist on enne lõunase ajaga, väljas päike paistab, siis kõige suurema tõenäosusega pildistan ma ilma lisalampideta ning selle valgusega, mis tuleb minu stuudiaknast, mis on põhjusega tehtud väga hiiglaslikuks.

Mida lähemale hakkab kell tiksuma keskpäevale ja pärastlõunale, seda rohkem hakkab ka päike paistma otse aknast sisse, mis tähendab, et seintele ja klientide nägudele võivad tekkida metsikus päikeselaigud jaaa… nii küll ühtegi pilti ära ei tee, kui kõigil näod kissitavad. Seega hommikupäike on ideaalne aeg pildistada naturaalvalgusega.

Kui stuudio on aga täiesti teemavaba, meeldib mulle kõige rohkem just nimelt aknast tuleva valgusega pildistada. Lähtun ennekõike sellest, kui lihtne on mul pärast värve järeltöötluses paika saada. Valges ruumis naturaalvalgusega on see päris lihtne, sest valgus peegeldab seintelt ning ka lisareflektor ei ole minu meelest vajalik.

Küll aga ei välista see jutt absoluutselt seda, et ma tulevikus ei hakkaks rohkem rõhku panema veelgi kvaliteetsematele portreepiltidele. Saan hästi aru, kuidas mu pildid ajaga arenevad ning nii kurb kui see ka ei oleks, ei taha ma väga enda isegi paari kuu taguseid pilte enam väga vaadata kuna lihtsalt loetlen aina vigu üles.

Kõige enam meeldib mulle hommikupäikesega pildistada päris pisikesi beebisid, sest sellisel juhul on nende nahavärvi töötlemine minu jaoks kõige loogilisem. Ma isegi mitte ei varja seda, et vastsündinute (ikka sellised alla kuu vanused) nahatooni paika saamine on mu arust raske. Samas tunnen, et vastsündinute pildistamisstiil pole mul veel päris välja kujunenud ning vajab pigem rohkem aega ja harjutamist (sellel aastal tahan kindlasti jõuda mõnele vastsündinute pildistamise koolitusele).

Seega läheme nüüd edasi stuudilampide juurde. Tegemist on LAMPIDEGA ehket püsivalgus. Minu ustavad kaaslased juba (vist) kaks aastat ning varsti peaks ideeliselt kasutusse minema 3. paar lambipirne (ehket peavad vastu päris kaua). Nendega olen ma ikka vääääääga paljudel fotosessioonidel pildistanud ja kindlasti ühel hetkel muutsid ka minu fotode kvaliteeti ja üleüldist arusaama valgusesse (jah, unustame ära selle fakti, et ma ülikoolis õppisin valgustust… mille ma sain “C” :D).

Nende kasutamine muudab pildistamise minu meelest päris lollikindlaks, eriti algaja fotograafina (ma pean ka ennast pigem algaja-ish fotograafiks, sest tänaseks olen pildistanud asjalikumalt umbes 2-2.5 aastat ja ma ikka veel ei ole 100% kindel, mis stiil/valgus/lisad on MINU jaoks).

Eriti on lambid game changer‘iks kui sul on vaja pimedamates oludes pildistada.  Ja kui ma nüüd ausalt võrdlen, et kumb võtta – kas lambid või välk, siis alustuseks on lambid lihtsamad (raskem transportida, aga lihtsamad). Suunad need aga inimese poole ja asud pildistama.

Või siis järgmiste piltide näitel, siis oli tegemist just nimelt pärastlõunase ajaga. Fotosessiooni esimese osa tegime päevavalguses ja teise osa sessioonist stuudiolampidega, sest päike paistis kõigile silma ning pimendav ruloo tuli alla lasta (mis tegi stuudio… ülla-ülla: pimedaks).

Teemastuudiotes ma aga üldiselt ilma lisavalguseta pildistada ei taha. Kasvõi juba sellepärast, et mul on alati midagi sädelevat taustal ja lisalambi/välguga sädeleb see veelgi rohkem. Ja kui te ise olete katsetanud, siis ega päikesepaistel näiteks need samad valguspallid sama efekti ei anna kui pimedamas ruumis lisalambiga.

Ja nüüd minu kõige uuema “avastuse” juurde, milleks on välgu kasutamine. Aga mitte nii nagu ma mõni aeg tagasi tegin – välk kaamera peal ja siis pidevalt keera seda vastavalt sellele mis pidi pilti teed (horisontaal asendist vertikaalsesse, peab ka välku suunama). Mitte, et nii ei saaks, saab küll, siin on ka mõned pildid eelmise aasta algusest kui mäletan konkreetselt, et nii seda kasutasin (ja kusjuures lõpp-tulemus niimoodi kuid järjest välku kasutada – välgu kinnitus hakkab loksuma ja läheb hoopis katki… vähemalt mul oli nii… vahetult enne pressikonverentsi pildistamist, reaalselt minutid enne).

Pärast talvist Tulbi fotostuudio külastust, kui pildistasin seal õhtul nende enda välklambiga (fyi seal on super abivalmid omanikud!), käis mul peas klõps, et miks ma ise nii ei tee? Kuna minu tagavara välk jõudis kuu hiljem kohale, mõtlesin, et miks mitte enda praeguse välguga ka nii katsetada.

Ennekõike tahtsin seda katsetada, sest kui tuleb klient prillidega, ei tekita selline valguse suunamine prillidele mingeid valguslaike! Mitte, et ma muidu ei sätiks inimesi poosidesse, aga prillikandjatega pidin varasemalt ekstra hoolsam olema, sest mis mõte on anda inimesele pilt kui ta klaasid lihtsalt valgust peegeldavad ja silmi pole ollagi (ma ei väida, et ma seda teinud ei ole… kahjuks).

Lisaboonuseks on sellisel välgu kasutamisel, kui soovid taustal olevate tulukestega pildistada. Need ülemised kaks pilti on tehtud erinevate välgu seadetega.

Kõige suurem pluss aga sellise lisavalguse kasutamiseks on aga mugavus. Esiteks lambid on suured (okei, kui ma tulevikus tahan suuremat stuudiot ja paremaid välklampe, on need ka suured :D) ja neid tuleb palju rohkem paika sättida kui välku. Näiteks kui inimesed on püsti, pean lambid tõstma kõrgemale. Istudes jälle madalamale (varjud silme all!). Samuti väikestes tingimustes jääb ruumi väheks. Minu stuudio on niigi pisike ja lambid kipuvad tihti ette jääma (aga elan üle).

Pisikeste beebidega on aga see, et välk kaameral ei saaks neid nagunii väga korralikult pildistada. Sa ei välguta ju neile seda silma või otse pea kohale. Samuti on stuudiolambid neile tihti too much (ja ma ei välista ka seda, et ma ise lihtsalt ei oska õigesti :D) ning kui päevavalgust pole, siis on just nimelt see “välk üles suunaga nurka” parim lahendus.  Vastavalt välgule on võimalik ka selle tugevust reguleerida. Samas olgu öeldud, et ma ei ole väljaspool enda stuudio välku nii kasutanud ja hetkel ei tea öeldagi kui peaksin üritusel fotoseina pildistama, siis mis varianti kasutaksin…

Seega on minu fotod ja stiil taaskord muutustelainel mis loodetavasti inimesi eemale ei peleta. Nimelt tunnen viimaste pildistamistega, et olen hakanud saavutama maksimaalselt parimat kvaliteeti (siiani!), mida mu kaamera ja objektiiv suudavad. Mis on ehk isegi kurb natuke, sest objektiiv on mul alates eelmisest suvest ja kaamera sügisest 😀

Nüüd kaks tundi hiljem seda postitust lõpetades, tekib mul küsimus, et kas sellest oli kellelegi mingit abi ja kasu ka? Kui fotohuvilised seda loevad (ma eeldan, et mitte fotograafiaga tegeleval inimesel vist ei olegi huvi seda postitust avada :D), siis kuidas teie sisetingimustes pildistate? Kas pani see postitus kuidagi mõtlema, et peaks ka ehk proovima midagi uut?

← Previous post

Next post →

12 Comments

  1. Aitäh selle postituse eest! Ma olen kogu aeg välku kartnud. Kui pulmasid ja üritusi pildistama hakkasin, siis pidin asja natukene harjutama, aga kindlalt ei tune ennast ikka veel. Kuigi ma praegu vähe pildistan ja asjaga tegelen, siis sain just tõuke, et ka oma lisavälku proovida kaamerast kaugemale viia. Alati mõtlesin, et see on mingi tuumafüüsika, mida ma iialgi selgeks ei saa (saatja ja vastuvõtja olid võõrsõnad mu jaoks 😀 ), aga kui ei katseta, siis ei saagi. Tellin kohe prooviks omale ka abivahendid ja hakkan kodus katsetama! 😉

    • No siis on eriti hea meel, et see postitus lõpuks valmis sai. Ega ma pelgasin ka kunagi välkui kui A. mulle ikka peale käis, et ostaksin. Ja ka siis läks jupp aega, et ma üldse seda kasutama hakkaks. Tekkis lihtsalt võimalus üheks pildistamiseks ja selleks ma PIDIN igaks juhuks välgu kasutamise selgeks saama. Ning nüüd oli mu motivatsiooniks lihtsalt see, et ma ei viitsi Tallinnasse minnes enam enda stuudiolampe kaasa tassida ning välguga lihtsam (isegi kahe välguga lihtsam kui kahe lambiga).

  2. Õpin visuaalsemiootikat ja seal on tehtud mulle puust ja punaseks selgeks, et fotograafi tase ei seisne tema tehnikavahendites.

    • Ei ole ka mina seda kuskil väitnud. Kui inimene pilti teha ei oska, siis pole vahet kui kallis kaamera tal on. See on ju päris loogiline ka ilma ülikoolita.
      Enda töös ajan ma aga teadlikult taga ka tehniliselt parimaid lahendusi, mis aitaks mu loomingule kaasa ja täiendaks seda. Kui sa ikkagi tegeled aga juba fotograafiaga, siis mängib tehnika suurt rolli. Ning paraku parima tulemuse annab väga hea tehnika.

  3. Hakkasin alles hiljuti jälgima sinu kodulehte (õigemini avastasin selle hiljuti) 😀 Täpselt see teema, mille üle olen oma pead murdnud tükk aega. Seni olen kasutanud ainult kaamera külge kinnituvad välku, aga seda ka minimaalselt, kuna ei meeldi selle välguga tehtud pildid (arvatavasti ei oska seda kasutada ka). Pildid, millega rahul olen on pildistatud ikka õues loomuliku valguse saatel 😀 Sooviksin väga selle kolmanda variandi kohta teada, kuidas lisavälku selliselt kasutada nagu sina. Sai kunagi see välk ostetud, aga istub enamalt jaolt sahtlipõhjas. Olen rohkem hobifotograaf, aga pereringis siseruumis pilte tehes jääb hämar ruum ikka pimedaks. Kaalun ka softboxi ostu poole, aga miks mitte kasutada ära seda, mis juba olemas on. Küsija suu pihta ei lööda, äkki jagad nippe, kuidas seda lisavälku selliselt kasutada?

    • Esmalt pead sa soetama endale sobiva vastuvõtja/saatja (wireless flash trigger). Mul on Yongnuo välk, saatja on sama firma oma (ebayst). Kui see olemas, siis on juba täitsa lihtne. Vaja üks ots panna välgu külge, teine kaamerale ning kukkuda katsetama. Siinkohal nüüd oleneb palju välgust ja mis seaded sellel on. Mul on Yongnue speedlight IV ning pidin hakkama välgu seadistusi endale selgeks tegema, et välk üldse tööle hakkaks 😀
      Seejärel peadki lihtsalt katsetama hakkama, et kui tugevalt vaja välk panna, mis seaded kaameral. Minul on välk suunatud inimestest eemale üles lakke. Hea on alati valgele pinnale suunata, sest siis valgus peegeldab sellelt kõige paremini ning inimesed ei saa endale välku silma. Niimoodi otseselt väiksemas ruumis pole tegelikult ka softboksi peale vaja (sest see on inimestest suunaga eemale). Tegelikult on softboksi teema mu jaoks küllaltki võõras maa, sest pole nendega ise veel katsetanud. Soetasin kord 7 erineva otsaga softoboksi komplekti ja nüüd ehk hakkangi seda uurima ja puurima.
      Kui sul on mingit nõu vaja, võid alati küsida 🙂 ÄKKKi oskan aidata 😀

      • Aitähh vastuse eest 😀 Selge, mul jah kaamera 5DmarkIII ja välk metz 58 af-2, sinna jah vaja saatjat ikka. Aga kas see hajuti seal välgu peal, kas see ka vajalik? Mul mingi plastikust hajuti (kandiline karp)on, aga kas sellest ka mingit kasu on? Mulle see välk väga keeruline, polegi täpselt aru saanud, kuidas asi toimib. Liiga segane menüü, aga eks tuleb katsetada 😀 Kui hätta jään, võtan ühendust 😉

        • Tunnistan ausalt, et ma ei ole hajutitega kuigi palju veel pildistanud. Ennekõike on see vajalik kui välk on suunatud inimeste poole ja ikkagi selleks, et hajutaks valgust ühtlaselt. Konkreetselt nii nagu mina seda hetkel kasutan, ei ole otseselt vahet kas on peal või ei. Kindlasti on hajutit vaja mitte valges ja nii väikses ruumis, mis aitab siis välku paremini suunata. Ilmselt teine jutt oleks konkreetselt portree pildi tegemises. Suure tõenäosusega hakkan varsti-varsti enda erinevaid hajuteid ka katsetama ning siis tean juba rohkem rääkida 😀

  4. See eelviimane lõik. 🙂 Mida sa mõtled selle all, et “olen hakanud saavutama maksimaalselt parimat kvaliteeti (siiani!), mida mu kaamera ja objektiiv suudavad”? Mu meelest on sul täitsa hea kaamera ja parim objektiiv ka, mis selle jaoks võimalik on, aga sul tundub, et on ruumi vähe, mis kitsendab su objektiivi kasutusvõimalusi. Kas sa mõnda laiemat nurka ei ole mõelnud proovida? Õues on ehk 50-100mm parim kasutusala, siseruumi on vaja 35mm, 40mm (kui poolkaadri ette)… Tegelikult ma ei ole ju ka teab mis proff siin kommenteerima, aga pean tunnistama, et ma viimasel ajal ei viitsi väga eriti su pildipostitusi vaadata, libisen kergelt üle ja kõik – need tunduvad kõik nii… noh… liiga ühetaolised, isegi pildistatavate näoilmed on samad. 🙂 See ilmselt ongi sinu stiil, need pildid valisid sa töötlemiseks välja ja selle järgi su juurde tullakse ka, aga arenemise mõttes, kui ma sina oleksin, siis võtaksin vahelduseks kätte hoopis teised objektiivid ja prooviksin hoopis näiteks tumedamat tausta, dark mood pilte, buduaar võiks su stiiliga sobida, beebipildid kindlasti… Sul on selline pehme ja pastelne töötlemisstiil. Ma nii tahaksin näha tegelikult võimalikult erinäolisi pilte ühe fotograafi poolt. Et oleks näha, mida ta päriselt suudab.

    Ära palun seda negatiivse kriitikana võta, eks, püüan lihtsalt kaasa mõelda. 🙂 Väljakutse, eks 😉
    Ma ise olen hetkel tagasi tõmbunud enda kui fotograafi reklaamimisest, esimesed paar aastat tundus kõik nii äge, ma tundsin, kui võimekas ma olen ja kui häid pilte suudan oma uue kaamera ja objektiiviga teha. Aga juhtus see, et kui astusin välja sellest mugavustsoonist – et stuudiovälgud ja taustad paika ja olemas! – siis hakkasin äkki hoopis paremaid pilte saama, neid, mida avalikkusele välja ei taha panna (oma pere eelkõige ju). Praegu mõtlen, et mida ometi on mul pakkuda fotograafina teistsugust kui kõik teised teevad. Ja ei julgegi reklaami teha hetkel. Otsimiste aeg. Ja siis pigem käingi teiste fotograafide lehtedel ja püüan analüüsida seda, mida näen, vahel võtan sõna ka. 🙂 Huuhh, ma nüüd mõtlen, kas saadan selle kommentaari teele või mitte. 🙂

    Aga stuudiovalgusest – see viimane variant hakkas huvitama. Kas sain õigesti aru, et sul on tavaline väline välk (orivälguna?) statiivile pandud, väike softboks on peal ja see on su ainus valgusallikas? Või ikkagi lisaks kahele püsivalgustile? Kuhu üles nurka sa selle suunad – pildistatavate selja taha? Või ette nurka, et valgus peegelduks siis modellile näkku?

    Mul on endal kasutusel kaks kergemat sorti stuudiovälku ja keskmised softboksid, paar vihmavarju – valge hajutav ja hõbedane peegeldav. Tunnen puudust kolmandast välgust,et ka tootefotode jaoks normaalne valgusskeem paika saada. Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, kumb on parem, kas püsivalgustid või välgud. Mõlemal on omad plussid ja miinused ja kui mul oleks oma stuudio, siis oleks seal ilmselt mõlemad variandid… või siis hoopis komplekt akuga kaasaskantavaid välke. Sellised, nagu sul statiivi peal, aga hästi võimsad. Ilmselt sellest piisaks täiesti, kõik on tegelikult oskuste taga kinni. 🙂

    • Hetkel mõtlen just valguse mõttes (kasutades seda viimast välgu varianti) parimat kvaliteeti. Annab mulle võimaluse madalama ISOga pildistada ning lihtsalt klapib paremini ja tulemus meeldib mulle endale kõige rohkem.

      Mis puudutab seda, kas antud obje kitsendab mu kasutusvõimalusi, siis ise nii ei tunne. Mul on 17-50 olemas ning seda kasutan vaid suurematel perepiltidel. Ülejäänud aja on mu kaamera ees pigem 1-2 inimest korraga, seega sobib 50-100 selleks hästi ka sisetingimustes (vähemalt minu stuudios).

      Mis puudutab erinevaid objektiive ja teisi stiile, siis need tulevad vastavalt vajadusele ja ajale. Hetkel ei taha nimme lausa ühtegi objektiivi lisaks proovida, sest esiteks ei tunne vajadust isiklikult (mõtlesin hoolikalt järele, enne kui 50-100 soetasin) ning muud stiilid sõltuvad juba kliendi enda soovidest. Ideaalis ei tahagi ma olla fotograaf kes rabab mitmel rindel pildistades erinevaid asju, vaid siiski jääda kindlaks ühele. Kõige enam tõmbavad mind just nimelt väikelapsed hetkel.

      Teiste fotograafide toode jälgimine on kindlasti inspireeriv. Mulle väga näiteks meeldis jäljendada Brandon Woelfeli stiili ja tegelikult on mul kevadel plaanis ka uus taoline fotolavastus/fotojäljendus teha.

      Välk on mul jah kõige tavalisem (Hiinakas), sest enne kui välklambid plaanin soetada, tahtsin kindlaks teha, et mul nendest üldse tolku oleks, kuna kui ostan, siis juba korralikud ja mitte Hiinamaalt. Softbokse on mul ka teisi, aga antud momendil on see kasutuses, mis pildil. Kui kasutan välku, siis ainult välku ja mitte mingit muu lisavalgust. Pole lihtsalt vaja ja see on väikese stuudio võlu (ma eeldan tugevalt, et Tulbi fotostuudio suuremas ruumis oleks minu Hiinavälk liiga väike üksi valgustama). Välk asub stuudio teises otsas, suunaga kliendist eemale üles nurka/lakke.

      Ideaalis muidugi tahaks igasuguseid erinevaid variante katsetada, aga eks see enamus ole ikkagi raha taga kinni. Enne katsetad odavamate variantidega, leiad, mis sobib ja mis mitte ja siis tuleb juba investeerida.

  5. Väga põnev oli! Mulle käiakse pidevalt pinda mingite fototeemaliste postitustega aga ma ei suuuda ennast kokku võtta ja midagi adekvaatset kirja panna 😀

    Mina kodus pildistan ainullt ühe lambiga praegu (okei, laelamp + aken ka, haa) aga mul pole softboxi seal otsaski 😀 Ja no mu pildid ei ole ka ilmselgelt sellisel tasemel, et saaks rääkida ühtsast toonist ja valgusest jne.

    Ja kui aus olla, siis ma ei tahagi! 😀 Nii rumal, loll või napakas kui see ka ei tunduks..

    • Mulle päris pinda ei käida, aga ideid on antud palju, mina lubadusi veel rohkem, aga reaalse kirjutamiseni jõuan vähestega 😀

Lisa kommentaar

Close