Õhtu metsas

Ma ikka pean sellest fotokvaliteedist siin veel rääkima. Otsisin abi ju igalt poolt, vaatasime isaga mõlemad veel teema koodi ükispulgi läbi ja ei midagi. Keegi ei saanud aru, miks fotoblogis pildikvaliteet lihtsalt ei ole see, mis olema peaks. Osade piltidega päris alguses on jah juba asi konkreetselt objektiivis endas ja minu oskustes. Ning kui pildistada võrdluseks kaks portreed minu erinevate objektiividega, on samuti vahe arusaadav.

LEIDSIN AGA LAHENDUSE! Ajapikku on kasvanud minu pluginate kogu siin WordPressis. Olen niisama erienvaid asju katsetanud, samuti ka teemasid vahetanud, aga mitte kunagi ei osanud ma arvata, et see võib fotokvaliteeti blogis muuta.

Kui siin vihaselt blogi ümber üritasin tõsta, tegingi siin blogis puhastust ja kustutasin kõik tundmatud pluginad (kui ma ei kasutanud midagi, siis lülitasingi selle välja, aga ei kustutanud). Täpselt samale ajale kattus muidugi ka uues formaadis fotode üles laadimine, aga huvi minus sai võitu – proovisin vanas formaadis veebifaile üles laadida JA KVALITEET OLI PAIGAS! Seega ma ei teagi nüüd täpselt millises pluginas viga oli, aga fakt oli, et seal see viga oli.

Nüüd aga sessiooni juurde minnes, siis pidin end järeltöötluses nii palju taltsutama. Millegipärast on mul kombeks võidelda varjudega. Näiteks kui vaatan Jessica Kobeissi fotosid, tahaks ma pooled tema fotod üle töödelda ja silmade alla rohkem valgust panna. Ometi meeldib mulle see tema tööde naturaalsus.

Kujutan ette, et kui oleksin töödelnud “nagu ma ikka”, siis oleks vabalt võinud jääda mulje, et fotosessioon toimus keset päeva ilusa ilmaga. Selle asemel, et kasutada ära seda mahedat õhtupäikest ja soojasid toone. Vähemalt nii näen mina seda sessiooni ja lõpp-tulemust asjal.

← Previous post

Next post →

4 Comments

  1. Väga huvitav. Sind jälgida, samal ajal iseenda piltide ja arenguga võrrelda. Tunnen end nagu paras stalker juba, vaatan, aga jälge maha ei jäta. 😀
    Aga praegu tunnen, et ma nii saan aru, mida sa läbi elad, otsides seda oma stiili! Olen samamoodi läinud kehvematelt objektiividelt vaikselt üle kvaliteetsematele (tsau, Sigma!) – ja tegelikult ootan ka su pikemat posti uue objektiivi kohta. Et kas on samad mured ja rõõmud nagu mul 😀
    Ja see töötlemise teema – mulle ka meeldivad head, teravad, mõnusa õhkkonnaga naturaalsed pildid, aga oma töötlustes hakkan nagu perfektsus ise taga ajama mingeid tasakaalusid valguse ja varju vahel, ükski näopool ei tohi varju jääda jne. Ja tulemus… noh, pole üldse see, mida ma tegelikult vaimusilmas näen. Töödelda ma oskan igatepidi, kaks programmi on käe sees, aga oma stiili leida ei ole üldse lihtne!

    Kirjuta edasi, lihtsalt tore on lugeda, noh! 🙂

    • Vahel tunnen küll, et olen totaalne “varjufriik”, aga üha enam olen proovinud asju loomulikuks jätta. Siinkohal aitabki mind just teiste fotograafide tööde jälgimine.
      Mis mured sul muidu selle objektiiviga on? Mul on kohati automaatfookusega häda, aga ma ei ole hetkel aru saanud (reaalselt igal sessioonil mõtlen, et pagan miks ma sellega vabal hetkel ei tegelenud ja ei uurinud), et kas ma pole kaameras asja paika sättinud või milles.
      Ma pole siiani suutnud endale PSi selgeks teha, pole üldse aega olnud. Kasutan seda minimaalselt vaid nägude ümber tõstmisel ja panoraamide tegemiseks 😀 Aga samas ma annan hetkel veel suht palju pilte korraga kliendile üle, et ei näe otsest vajadustki PSis töötlemise järele.

      • No mul võtab konkreetselt veel harjumist teravate piltide saamine. Ca kuuest kaadrist üks on terav õigest kohast, st silmadest, ometi teravustan kõigi juures samamoodi, ava ei kasuta kõige suuremat ja säri ka vastav pandud, et ei tohiks ära väristada. Seda isegi täiskasvanud modelli juures, kes ometigi ju püsib paigal, lastega ma täitsa isegi saan aru, miks pooled pildid ei ole teravad. 🙂
        Kuskilt lugesin arvustust – et fokusseerimine pidi jah olema selle objektiivi nõrk koht. Raske on ta ka, võib-olla sellepärast polegi nii stabiilne, Nikonitel ju kere sees stabilisaatorit ei ole. Statiiv aitaks palju, aga inimesi ju statiivilt eriti ei pildista. Tuleb järelikult veel rohkem säri-isoga optimaalne tasakaal saada, et teravus kätte saada.

        • Kõlab nagu ma oleks ise selle kommentaari kirjutanud 😀 Minu ilma autofookuseta ei saaks üldse hakkama, sest mu silmanägemine lihtsalt ei ole nii terav ja ma ei saa sellele kunagi kindel olla (mida fotograafi noh 😀 :D)… seega pole seda luksust, et kõik paika sättida. Ja noh, lapsi pildistades ma muud moodi ei kujutakski ette.
          Üldiselt on kindlama peale minek jah veidi väiksem hoida, sest efekt on pildistades nagunii hoopis teine selle objega kui minu vanaga sama ava peal.
          1.8 peale läheb ava harva, pigem teengi pärast nö õigeid pilte veel katsetusi natuke, et kindlamana end tunda.

Lisa kommentaar

Close