Lõpuuuuuuks on sõbrapäevastuudio valmis ning avatud broneeringutele! Nagu ma juba korrutanud olen, oli viimane jõulupildistamine vääääga pikk. Kokku üle kahe kuu ning kui päris aus olla, siis ühel hetkel tekkis mulle endale küll väike tüdimus sisse. Mitte inimestest, see oli selle asja juures parim, et kõik kliendid on erinevad ning igaühel on midagi uut ja huvitavat mulle väljakutseks pakkuda, seega tegelt oli kõik väga okei 😀

Küll aga hakkasin juba novembrikuust (kui teised alles hakkasid jõulutundele mõtlema) mõtlema sõbrapäevale. Möödunud aastal ma Fotailstuudios midagi sõbrapäevateemalist ei teinud, sest panime Pillapalla mängutoas selle nurga üles (vaata SIIT) jaaaaa, mis ma ikka iseendaga konkureerin eksole.

Teadsin aga juba ette, et uuel aastal on asjad teisiti ning pean hakkama ise midagi välja mõtlema. Seal tuli Pinterest appi ning tänu ühele pildile sai mulle ka selgeks, mida ma tahan – lilleseina! Sellest pidi saama minu sõbrapäevastuudio kõige tähtsam osa.

Kui rooside meisterdaja leidmiseks ei pidanud ma palju otsima, tekitas minus hirmu, et kuidaaaas ma enda stuudiosse ühe suure vineerplaadi peaks transportima. Päris segaseks ma ka ei tahtnud end maksta, et mulle Tartust see kulleriga toodaks ja kedagi lähiümbruses kaubikuga ka ei olnud, et kasvõi Elva ehituspoest tuua (ma isegi ei uurinud, kas seal on… eeldan, et ikka oleks saanud sealt ka). Ja siis täiesti juhuslikult teatas üks sõbranna, et tuleb Eestisse ja saab selle mulle ära tuua! Halleluuja ausõna!

Ootasime need kõige suuremad miinuskraadid ära, sest nendega poleks saanud plaati värvida, kuna värv ei oleks ära kuivanud (meil on nimelt ülemisel korrusel sama temperatuur mis väljas). Lõpuks võtsime end ühel pühapäeval kokku ja hakkasime tegutsema. Panime A.ga paika kus peaksid lilled olema, tema lõikas sobivad augud sisse ja mina värvisin plaadi üle.

Samal ajal kui plaat kuivas, hakkasin teisi rekvisiite katsetama. Nagu see hõbedane “ribakardin”, mis on tohutu nuhtlus! Nii õrn ja kergelt katki minev, et ma lihtsalt teipisin seda veel 3 korda enne kui korralikult lakke sain kinnitatud (mul on seina ääres laes konksud kuhu asju riputada).

Päev hiljem asusime lillede liimimise kallale. Ma küll lootsin, et äkki saab ilma liimipüssita (sest ma palavalt olen selle kasutamise vastu), aga kuna A. oli ise valmis selle liimimistööga tegelema ja mina pidin seekord lihtsalt odav tööjõud olema, leppisin olukorraga. Mina oleks iseseisvalt nii teinud, et torkan paksema nööri roosi südamikku ja nöör omakorda läbi augu. Nööri oleks siis kinnitanud plaadi taha mõne naela külge. A. leidis, et “milleks asju halvasti teha kui saab ka normaalselt”. Solv.

Järgmise päeva hommikut alustasin ma paari pisaraga… sest kuigi ma olin oma lilleseinaga enam kui rahul ja ta oli täpselt selline nagu ma unistasin, ei teadnud ma mida edasi teha. Ise veel kuulutasin, et mul on nii palju rekvisiite ja ideid, mis ei olnud vale, aga tundsin, et ei osanud neid lõpuks kuidagi kokku sobitada. Jälle häda kui liiga palju on ideid

Lõpuks sai paika, et lillesein ON keskel (algselt plaanisin seina äärde panna), sest selle nimel on kõige rohkem vaeva nähtud ja see on mu arust kõige ilusam osa selles stuudios 😀 Kuna mul modelle polnud, oli vaja testida, et kas reaalselt pilti tehes on tulemus sama, mis minu peas. Seega tuli redel modelliks haarata. Ta tegi oma tööd hästi!

Kui keskpunkt sai paika, oli vaja ääred saada… minulikuks. Algne idee läbi ei läinud (tahtsin kinnitada valgesse seina iluliistud, kui neid võib nii nimetada, aga kuna seda ei juhtunud, ma rohkem ei räägi :D), seega otsustasin need hõbekardinad ikka enda kasuks tööle panna. Ma ei saa ilma sädeluseta ja tegelikult on see “kardin” ka väga inspireeriv mu jaoks. Ei jõua pildistamisi ära oodata!

Kuna see asi aga päris maani ei ulatu, siis nägi see natuke kahtlane välja. Üleüldse veidi liiga tühi. Kuna see redel mul juba stuudios oli, otsustasin selle rekvisiidina kasutusele võtta ja valguspallid külge panna. Ideaalis tahaksin ma muidugi täiesti tutikat taolist redelit, aga ma ei ole suutnud leida. Seega ilmselt vaja see vana veel veidi üle värvida, aga ma pean ütlema, et meeldib ka see “kulutatud” mulje.

Kuna sõbrapäev ja kevadstuudio lähevad tegelikult mu jaoks “ühte auku”, siis võtsin alati neid kui kooskäivat projekti. Ehket sõbrapäev on natuke rohkem roosa ja natuke roheline ning märtsikuuga muutub see natuke rohkem roosat lihtsalt natuke rohkem roheliseks. Seega olin juba ära tellinud mõned “võltstaimed”, mis on mul plaanitud hooooopis teise rekvisiidi peale kevadel. Need aga tundusid sobivat redelile hästi.

Stuudio paremasse nurka ei saanud ma mitte panna enda kullakallist telki. Kuna see sai teadlikult tehtud küllaltki neutraalsetes toonides, saan ma seda mis iganes pildistamisel kasutada. Algselt plaanisin need samad rohelised lehekesed panna roosiseina kõrvale rippu, aga see ei olnud üldse SEE, mis ma tahtsin. Seega otsustasin telgi taha rippu panna hoopis ühe 5m valgusketi ning rohelised lehed telgi ümber.

Kaalusin kas enda valge vaip panna põrandale nagu talvestuudios… aga ajalugu on näidanud, et ma ei suuda öelda EI klientidele, kes tulevad pildistama jalanõudega (isegi kui need on siseruumi omad) ning vaip määrdub lihtsalt niiiiii kiiresti.

Juurde lisasin patju ja tekke ning mõned lillevaasid ning saigi see stuudio lõpuks valmis. Ma ei hakka isegi tagasihoidlik olema – mulle tohutult meeldib see, mis lõpuks valmis sai ja pisarad, mis algselt paanika minus tekitas, olid asja väärt 😀

Ja muidugi PÄRAST kõike seda, meenusid mulle lambid, mis tellisin SPETSIAALSELT sõbrapäevastuudiosse. Seega ma ei tea kas nüüd ikkagi võtta nad kasutusse ja teha veel “neljas” nurk või jätta see ikkagi kevadesse.

PS! Sõbrapäevastuudiost pilte KOOS modelliga, näeb siit: link.