Eelmisel reedel, mõned tunnid enne enda ärasõitu Tallinnasse, sõitsin hoopiski bussiga Tartusse, et pildistada imekaunist paari nende pulmapäeval. Kuna olin varem Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas pildistamas käinud (link), arvasin, et tean küll teed. Igaks juhuks panin ka GPS’i Tartu Maavalitsuse sisse. Jalutasin siis natuke teist teedpidi, aga kohale jõudes vaatas mulle vastu hoopis vale hoone. Või noh, GPS näitas õigesti, aga ma ise ei olnud taibanud, et Maavalitsuse peahoone ja Perekonnaseisuosakond on erinevad kohad. ÕNNNNNEKS olin natuke varem Tartusse tulnud ja õnnnnnneks ei asunud need kaks hoonet teineteisest üldse mitte kaugel ja õnnnnnnneks ma ei läinud väga paanikasse.

Õigesse kohta jõudes ootasid mind ees kaks imeilusat inimest. Noorpaar oli selleks ajaks koos olnud juba 13 aastat, mis pani mind ennast mõtlema, et meil A.’ga ikka siis aega on selle abiellumisega. Ei jookse see kuskile eest ära. Samuti veendusin jälle, et väike ning intiimne abiellumine on lihtsalt maagiline. See on nii eriline, olla seal kahekesi, teineteise jaoks. Ja täpselt nii olidki Kristina ja Tarvi.

Algse idee kohaselt pidime ilupildid tegema heinapalli otsas / kõrval / all (olgu, all vast mitte), aga siis otsustas taevas oma kraanid lahti keerata. Aga nagu tellitud, jäi vihm järgi vahetult enne ilupiltide tegemist. Paraku olid aga heinapallid selleks hetkeks läbi vettinud jaaaa mina ei oska ka asju nii hästi veel Photoshopis kuivaks töödelda 😀

Küll aga loodan salamisi (ja siia suurelt kirjutades…khmmm), et ühel päeval saame selle imetoreda perega ka need heinapalli pildid ära teha. Ideid oli küllaga, aga nagu ikka – alati peab olema valmis muudatusteks. Agaaaa mis ma ikka lobisen, vaadake pilte ka 🙂