Arvan, et ma ei ole ainus ema, kes on salamisi unistanud, et võiks ka kaksikud saada. Minu vanaemal on kaksikõde, seega ideeeeliselt on see “kaksikute-geen” meie peres täitsa olemas. Mulle see idee igatahes väga meeldib. Ja nii ma saingi viimasel Tallinnas pildistamise päeval teha perepilte kaksikute poistega!

Väikesed kahe aastased poisid ja nende vigurid ei ole mulle mingi üllatus. Mul on ju üks kodus olemas. Korrutades see naljatilk aga kahega, on see trall ikka palju värvikam. Tunnistan, et higimull tuli küll vahepeal otsa ette, aga ilmselt mitte nii suur kui poiste vanematel. Ja täitsa lõbus oli niimoodi neid pildistada.

Muidugi tähendas see, et mingist poseerimisest ei tulnud suurt midagi välja. Osad pered muidugi eelistavadki sellist pildistamist, et nemad toimetavad omaette ja mina lihtsalt “dokumenteerin” kõike, kuid paar perepilti, kus kõik vaatavad rõõmsate nägudega mulle kaamerasse, üritan ikka kõigist alati saada.

Väljakutsed mulle aga meeldivad. Imestan isegi, et seda kirjutan, aga tõepoolest meeldivad. Kuigi erinevad ootamatused võivad põlved sellel momendil veidi värisema panna, on need pikemas perspektiivis ikkagi meie parimad õpetajad. Vahel tulebki algsed ideed nurka visata ja lihtsalt hetkeolukorraga kaasa minna. Mis sellel sessioonil tähendas seda, et laseme lapsed vabadusse ja paneme lapsevanemad poseerima 😀