Vaat et kuu aega pärast üritust, leian lõpuks mahti sellest kogemusest natukene pikemalt kirjutada ja ka pilte näidata. Detsembrikuu oli aga nii kiire, nii inspireeriv ja nii… silmaringi avardav, kui üldse üks kuu saab olla.

Alustame ürituse planeerimise positiivsetest külgedest. Esiteks oli Fotoluks lahkelt nõus mulle laenama selleks nädalavahetuseks Sigma 35mm F1.4 DG HSM Art objektiivi (link). Kõik fotod, mida all näete, on tehtud selle objektiiviga (kasutatud nii lisavälguga kui ilma).

Kes on minu tavablogi kauaaegsem jälgija, teab, et olen Fotoluksilt proovimiseks saanud veel ka ART sarja Sigma 20mm (link) ja 50mm (link) objektiivi. Seega tahtsin veel järele katsetada 35mm, sest mul on suur-suur soov üks nendest ka endale enne suve soetada. Kui 20mm ja 50mm vahel jääks mu valik 20 peale, siis 20 ja 35 vahel ei teaks ma enam kumba valida. Samas olgem ausad – 20mm pildistadki veidi teisi asju kui 50mm. Puhtalt erinevate ürituste / pulmade tarbeks olekski mul soov soetada endale üks tiba laiema nurgaga objektiiv.

Positiivne külg kogu planeerimise ja sahkerdamise juures oli see, et sain endale kaasa organiseeritud ka assistendi. Ei kellegi muu kui minu enda elukaaslase, kes on samuti fotograafia huviline, kuid kes eelistab pildistada autosid ja loodust. Inimesed on alati olnud pigem “minu rida”. Seega kui mina tegin pilte saali esimeses osas ja õnnitlemistest, klõpsutas tema tagapool inimesi ja kogu muud melu.

Ja kuigi assistendi olemasolu oli äärmiselt kindlust andev, tuli lõpuks välja, et mul ei oleks teda sinna üldse vaja olnudki. Kuna see oli minu jaoks esimene selline suurem üritus, kus pildid läksid pärast igale poole jagamisele, siis ei tahtnud ma riskida mitte millegagi. Tuli aga välja, et mul oli kogu ürituse vältel aega ka rahulikult saalis ringi käia ja suurepärase 35mm’ga ka publikut pildistada.

Siinkohal meenub olukord päris peo algusest kui läksin pisut hämaramasse nurka ühest naisest pilti tegema. Ja ta imestusega vaatas, et kas sellises valguses saab tõesti ilma välguta normaalset pilti teha?! Miks ma ka tohutult soovisin just nimelt seda objektiivi antud ürituse jaoks saada – jah, sellega saab hämaramas valguses normaalset pilti teha ilma välguta.

Rääkides nüüd aga takistustest, siis peamiseks oligi assistendi leidmine. Kui andsin enda nõusoleku, olin küllaltki kindel, et mu sõbranna saab mulle appi tulla. Siis aga selgus, et ta ei jõua õigeks ajaks kohale. Küsisin siis teiselt, aga umbes nädal enne üritust ei olnud tema tervis sugugi hea ja ei tundunud, et õigeks päevaks ka parem on. Kolmas variant läks ka aia taha ning mul oli täitsa paanika korraks. Õnneks aga tõttas mu ema jälle Tallinnast meile appi, tuli last hoidma, mis andis võimaluse mu mehele assistenti mängima tulla. Jaaaa nagu lõpuks selgus – oleksin ka üksi kogu vajaliku pildimaterjali kätte saanud, aga üleliia enesekindel pole ka vaja alati olla (eriti kui korralik kogemustepagas veel puudub).

Natuke niru seis oli tegelikult ka fototaustaga. Siinkohal on süü ka minul, sest ma ei uurinud piisavalt palju selle kohta. Ei tulnud nagu selle pealegi, et küsida, kas taustariie on sirgeks triigitud ja ega see läbi paista. Millegipärast eeeeeldasin seda kõike, aga kui see minu silme all lahti rulliti ja üles riputati, pidin küll korra dramaatiliselt minestust teesklema. Lisasin mõned näited ka galeriisse. Ega ma oleks võinud muidugi need kortsud riidel ka välja töödelda, aga kuna külalisi oli umbes 200, siis võite ka arvata kui palju oli fototaustal pildistamisi ja milline töö see kõik oleks olnud. Hea õppetund tulevikuks kohe kindlasti, nii minule kui korraldajatele.

Seega mis ma ikka lobisen. Pildigalerii ootab tutvumist ja saladuskatte all ütlen, et 35mm objektiivi katsetustest tuleb mõni postitus lähiajal veel. Siis aga juba jõulustuudios!

PS! 20.-28. jaanuar olen Tallinnas ning plaanis on laenutada 85mm objektiiv ja kahjuks / õnneks olen ma kindel, et ma hakkan ka seda objetiivi armastama. Ehket kes soovib mu kaamera ette tulla, kirjutage aili@fotail.ee või Fotail’i Facebook’i.